Me ei saa olla hetkegi tegutsemata. Iga teoga loome tagajärgi – kas kogemata või sihipäraselt, meelepäraseid või soovimatuid.
Igaühel meist on oma tegutsemise ala, kus tunneme end hästi ja turvaliselt. Ja üldiselt on nii, et asjad, mis tulevad meie ellu, on seotud meie tegutsemise alaga. Need on asjad, mida me tunneme, teame, millega oleme harjunud ja millesse me usume. Ja me peaaegu ei märkagi asju, mis ei kuulu meie maailma juurde.
Kuid kas oled märganud, et sinu kindlaks kujunenud maailma pannakse samas kogu aeg proovile?
„Astu oma kastist välja!“
Meile mugava maailma piiril toimub alati veel üks, pisut isegi müstiline protsess.
Kui oma elu vaatad, võid märgata, kuidas tuttava, turvalise ja rutiinse kõrval pöördub elu sinu poole pakkumistega, mis on ebamugavad, sest neis sisaldub kutse astuda välja oma piiritletud maailmast ning muutuda.
Kui tahame inimestena tõeliselt vabaks saada, peame oma turvalistest piiridest väljuma, mitte ehitama uusi piire. Kõik pöördumised, mis ütlevad sulle: „Astu oma kastist välja,“ tegelikult ka pakuvad seda võimalust.
Tihti asume me oma turvalist maailma endalegi märkamatult kaitsma ja nullime ise nii enda võimalusi. Mille järgi aga otsustada, kas pakutud kutsega kaasa minna?
